doonor

Labane nali ja rõve zest, madal laup ning plekiline püks,särk - see mul haiseb, pesemata on juus.Mõttetöö on halvatud, numbreid erinevaid tunnen kuus.Kirjaosakamatu käsi ja pöörane silm,täna keeruline on mõista multifilm.Teravneb meel, kuid pehmeks jääb keel.Ehh... ma polegi surnud - andke joogilisa, rooli ei sünni istuda veel,vahest doonorina kangelaseks saan südamehaige eluteel.Oi mehed, seitse viina ja mõni gee,täna endale peale tõmban vee.Maanteel neli jäset ja mõni organ,"see olen ju mina," endale kordan.Ei tunne kahetsust, vaid lausun "normal",Purjus peaga vastu puud oli tore ralli,isegi mootor tuli salongi ja tegi kalli.

Mrs. T

Leopardinahkne kostüüm ja seksikas pilk,teda nähes murdun, silmast tuleb tilk.Latekssaabas ja veider ripsmetoon.Julgustuseks juba viina joon.Veab mind tahvli ette, lahendada käsib,ma ei suuda, olen väsind.Ehk sobib - teile hoopis soki koon,oma kättega tordi loon?Tahvlile esimese vektori vean,ise end küllaltki targaks pean."Issand kui õudne! Mida sa teed?!"Noolega kriipsu ja niimõndagi veel."Oota, Kristjan, täiesti vale!Vasta! Miks oled sa nii hale?"Vabandust, puudulik on motivatsioon, ..."Ole vait, mul on ambitsioon!""Kirjuta funktsioon," kamandab Tati.Kohe-kohe, vaid viina kummutan veel nati.Tahvlile ilmub huvitav seos,kahtluse alla seatakse teos."Aga mida see veel tähendab?"Et mu autoriteeti tänane päev vähendab?"Vaadake, kuidas ta lahendab!"Tati mind klassile vahendab."Riigieksamile sina ei lähe,muidu löön sind jalaga pähe""Istu kohale, hinne on kaks!"Päris valus on säärane laks.

merelugu

Meri, kohkud mu biitsepsi ees,mis peseb autot su roojasel kaldal.Halastust anud, kui lisan su rüppe legoklotsi,liidan su koostisesse vanaldase aku. Viskan sind kiviga, taon sind aeruga,loobin välja su kalad, rebin välja vetika.Romantiline sulps ja sinus ujub autorehv,täna on meil vist tuju kehv? Hüsteeriline naer ja raju pilge,mõnitus on kauakestev, põhjalik.Mõttes on sul kättemaksuplaan, kaalutlemata ja äbarik.Selle hetkega puruks taon, va sinine tolgus! Tahad mind uputada oma haisva veega,roostetada mu südant soolaga,ahvatleda mind iluga,koguni toita kiluga. Ei mind sa võlu,läbiminemas ei ole su plaan.sind taas mõnitan,merre lendab banaan!Pritsid lainega, et ärritada mind,sind märgan vastu, ei lõppe mu ind.Võtan kätte noa, sind pussitan.Vahutav suu ja imelik pupill,saaga on otsas ja biitsepsil vill. Jätan su jubeda vee rahule,ropendan su pinna mälestuseks vahule.Nüüd lootma jään jahule,et tunnustaks mind kuklike