Meri, kohkud mu biitsepsi ees,mis peseb autot su roojasel kaldal.Halastust anud, kui lisan su rüppe legoklotsi,liidan su koostisesse vanaldase aku. Viskan sind kiviga, taon sind aeruga,loobin välja su kalad, rebin välja vetika.Romantiline sulps ja sinus ujub autorehv,täna on meil vist tuju kehv? Hüsteeriline naer ja raju pilge,mõnitus on kauakestev, põhjalik.Mõttes on sul kättemaksuplaan, kaalutlemata ja äbarik.Selle hetkega puruks taon, va sinine tolgus! Tahad mind uputada oma haisva veega,roostetada mu südant soolaga,ahvatleda mind iluga,koguni toita kiluga. Ei mind sa võlu,läbiminemas ei ole su plaan.sind taas mõnitan,merre lendab banaan!Pritsid lainega, et ärritada mind,sind märgan vastu, ei lõppe mu ind.Võtan kätte noa, sind pussitan.Vahutav suu ja imelik pupill,saaga on otsas ja biitsepsil vill. Jätan su jubeda vee rahule,ropendan su pinna mälestuseks vahule.Nüüd lootma jään jahule,et tunnustaks mind kuklike
No comments:
Post a Comment